Inimene kui sotsiaalne olevus…

Esimene osa


Milline on sotsiaalne inimene, kuidas lahti seletada seda, et kuidas käitub ning mõtleb sotsiaalselt aktiivne inimene. Kas sotsiaalne inimene on ka elutark inimene….. kui nii siis milles see väljendub, ning kuidas on võimalik saada sotsiaalseks inimeseks ja kas see on üldse vajalik.


On palju räägitud (ei tea kes) ning olen sellest ka palju kuulnud (ei tea kust), et inimene on sotsiaalne olevus, kes ei ole võimeline elama ilma teiste inimesteta, ning kui ta seda teeb siis seda mõistetakse hukka ning üldse vaadatakse halvas valguses. Kas me peame olema sotsiaalselt aktiivsed, mis on selle põhjuseks, kas inimene kes ei taha , või pole isiksuselt selline, peab end sundima sellega tegelema. Nn. antisotsiaalsed inimesed, kes on valinud eluviisi, kus neil on minimaalne kokkupuude teiste inimeste, seejuures juttu ei ole Jaapanis viimastel aastakümnetel tuntust kogunud otakute ning hikikomoride teemal. Nii mõnigi on leidnud, et ta ei tunne end hästi seltskonnas kes peab end elutargaks, ning sotsiaalselt aktiivseks inimeseks. Miski pärast enamusjuhtudel on nendeks elutarkadeks ja sots olenditeks, tegelased, kes viidavad aega klubides pidutsedes, ning iganädala vähemalt kahel korral joovad end lampi, see juures veel on ära proovinud kõik alkohoolsed joogid ning viimasega käib ka käsikäes suitsetamine. See on 20. sajandi viimasel kümnendil ning 21. sajandi alguses välja kujunenud noorte, pane tähel NOORTE, kultuur, mitte et seda ennem ei olnud, kuid lihtsalt, põhjus on selles, et mina elan praegu ning mitte sada aastat tagasi mil oli või ei olnud selline asi. Ja pole ka ime et on inimesi kes ei taha sellises seltskonnas olla, nad on leidnud ajastule vastavalt uue eluviisi, mida varem polnud olemas – interneti sotsiaalsed olendid, muidu see on vaid üks osa kuhu kuulub vaid üks kolmandik (kinnitamata arv) inimestest.

Sai vahelduseks midagi ego-tarka juttu ka ajada. järgmised osad tulevad ka varsti, seal hulgas tuleb juttu jumalast ning praegusest ühiskonnast.